Claudia. Olen hakanud varahommikust kodu-kool s6itu t6eliselt nautima - rahulik päikeset6us, kastest härmatunud heleroheline muru, lummavad udused mäed. Keeruline on s6nadesse panna, aga ma ei usu, et probleemiks oleks minu eesti keel. Ehk on see lihtsalt liialt v6rratu? M6nus on olla'' Early bird''./
Märkan just praegu, siia kirjutades, et minu viimasest postitusest on kenake hulk aega möödunud. Ma ei arva, et see väga hirmus ehk andeks andmatu oleks. V6imalik, et vastupidi./ Vaid veidi aega tagsi j6udsin selgusele, et blogi kirjutamine muutus mingil ajahetkel mulle kinnisideeks, blokeerides k6ik infoedastamise allikad. Vabadel hetkedel tundsin, et see on kohustus, siis ma sain ka aru./
Ilm on imeline - kummaline novembri kohta, kuid äärimiselt meeldiv. Soe, päikseline, tuulevaikne. Silmad sulgedes v6ib ennast septembrisse m6elda. Tunnen ja kogen niiv6rd palju positiivset ja ilusat enda ümber, 6nnelik ja r66mus on olla, ma tahan seda ka jagada. Millal? - homme, ülehomme, järgmine nädal v6i hiljem? Ma v6tan endale südameasjaks, et blogi pole pelgalt kohustus, muidu kaob kogu asja toredus ja m6nu./ So kein Stress, k6ik on hästi! Ja ma luban, et järgmine postitus tuleb järgmine kord! Bis bald!
Märgin veel ära, et nüüd saab mulle siia (''avalikult'') kirjutada. Kiri tuleb mulle postkasti.
ReplyDeletesa oled kõige armsam
ReplyDelete